Basic HTML Version
VASTLAPÄEV
Pole lund, mis mäge kataks.
Jäine vihm vaid nõlvu kastab.
Püüan siiski liugu lasta,
et ei läheks raisku vastlad.
Mustast maast on üsna suva.
Kelgu asemel on rula.
Veeren alla, nagu hernes.
Jääks vaid luud ja kondid terveks.
All mind peatab mingi põõsas.
Kohtunik mu liugu mõõdab.
Tundub, tasus näha vaeva.
Kuldse medali saan kaela.
Pisut mõlkis on mu kiiver,
päris porised on riided.
Siiski tunnen ennast uhkelt,
kui on hambus vastlakukkel.
4.03.2014
63